KOOLIMAJA EHITAMISE LUGU
26. veebruaril 2009. a sai Lagedi koolimaja vanem osa 70-aastaseks. Selle koolimaja ehitamine oli pikk ja vaevaline protsess. Ideest kuni teostuseni võttis aega peaaegu 10 aastat. Tulemuseks oli oma aja kohta igati mugav ja eesrindlik koolimaja ning seltsielu keskus.
Esimene koolimaja oli Lagedile ehitatud 1871. aastal. Koolis käivate laste arv aga kasvas pidevalt ja see hoone ei vastanud enam 20. sajandi nõuetele. Nii tekkiski vajadus avarama maja järele. Lagedi uue koolimaja esimene projekt valmis 1929. aastal. Projekti autoriks oli ehitustehnik K. Jõgi. Selle kavandi järgi ehitamist siiski ei alustatud.
1934. aastal oli kooliehitus jälle päevakorral, kuid siis oli 1929. a plaan juba vananenud ja Rae vallavolikogu otsustas toetada hoopis August Volbergi projekti. Selle järgi oli Lagedi algkooli ette nähtud kaks klassikomplekti, ruum käsitöötundide jaoks, riietehoid, õpetajate tuba, õppeköök ja klosetid. Koolimaja teisele korrusele pidid tulema õpetajate eluruumid, kohaliku seltsi raamatukogu ja koosolekute tuba. Majja ei projekteeritud vesivarustust ega elektrivalgustust ning vett pidi toodama väliskaevust. Ruumide valgustamiseks olid mõeldud petrooleumilambid.
Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi Koolidevalitsus lükkas aga uuegi projekti tagasi, sest selle järgi oleks ehitus tulnud liiga kallis. Rahulolematust põhjustas ka see, et koolimaja plaaniti ehitada puidust ja puudusid teenija korter ning idapoolsel klassil ventilatsioon. Koolivalitsus arvas, et arvestades Lagedi lähedust Tallinnale ja raudteeühendust, oleks hõlpus tulekindla ehitusmaterjali muretsemine.
August Volberg tegi järgmise projekti, mis pälvis koolivalitsuse heakskiidu. 1936. aasta mais sai Rae vald 8000 krooni laenu, et oleks võimalik Lagedi koolimaja ehitusega alustada. Varsti määrati kindlaks uue koolimaja asukoht. Sellest toimingust võtsid osa arhitekt A. Volberg, Harjumaa arhitekt R. Raidna, Harjumaa aianduse nõuandja E. Lossman, koolijuhataja E. Kärner, hoolekogu liikmed J. Puumeister, R. Randmeri, N. Tihanov, õppenõukogu liige G. Abel, ehituskomisjoni liige J. Väljak ja Rae vallasekretär M. Kold.
Koolimaja otsustati ehitada maantee ja jõe vahelisele alale, mis kuulus koolile. Ehitamise algus venis ja see pahandas tolleaegset koolijuhatajat Eduard Kärnerit, kes kirjutas kooli ajaraamatusse: „Koolimaja kõige suurem klass ähvardas lõhki minna, sest 55 ruutmeetrile pidi koos laste ja peolistega ära mahtuma 240 inimest. Õhk oli nii kuum, nagu ähvardaks iga silmapilk põlema plahvatada. Tagumised inimesed seisid istepinkidel püsti ja vaatasid üle ahjust tulevate suitsutorude. Hiljem ajasid need suitsutorud daamide valged kleidid tahma täis. Millal küll pääseme sellest võimatust pugerikust?“
Esimene koolimaja oli Lagedile ehitatud 1871. aastal. Koolis käivate laste arv aga kasvas pidevalt ja see hoone ei vastanud enam 20. sajandi nõuetele. Nii tekkiski vajadus avarama maja järele. Lagedi uue koolimaja esimene projekt valmis 1929. aastal. Projekti autoriks oli ehitustehnik K. Jõgi. Selle kavandi järgi ehitamist siiski ei alustatud.
1934. aastal oli kooliehitus jälle päevakorral, kuid siis oli 1929. a plaan juba vananenud ja Rae vallavolikogu otsustas toetada hoopis August Volbergi projekti. Selle järgi oli Lagedi algkooli ette nähtud kaks klassikomplekti, ruum käsitöötundide jaoks, riietehoid, õpetajate tuba, õppeköök ja klosetid. Koolimaja teisele korrusele pidid tulema õpetajate eluruumid, kohaliku seltsi raamatukogu ja koosolekute tuba. Majja ei projekteeritud vesivarustust ega elektrivalgustust ning vett pidi toodama väliskaevust. Ruumide valgustamiseks olid mõeldud petrooleumilambid.
Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi Koolidevalitsus lükkas aga uuegi projekti tagasi, sest selle järgi oleks ehitus tulnud liiga kallis. Rahulolematust põhjustas ka see, et koolimaja plaaniti ehitada puidust ja puudusid teenija korter ning idapoolsel klassil ventilatsioon. Koolivalitsus arvas, et arvestades Lagedi lähedust Tallinnale ja raudteeühendust, oleks hõlpus tulekindla ehitusmaterjali muretsemine.
August Volberg tegi järgmise projekti, mis pälvis koolivalitsuse heakskiidu. 1936. aasta mais sai Rae vald 8000 krooni laenu, et oleks võimalik Lagedi koolimaja ehitusega alustada. Varsti määrati kindlaks uue koolimaja asukoht. Sellest toimingust võtsid osa arhitekt A. Volberg, Harjumaa arhitekt R. Raidna, Harjumaa aianduse nõuandja E. Lossman, koolijuhataja E. Kärner, hoolekogu liikmed J. Puumeister, R. Randmeri, N. Tihanov, õppenõukogu liige G. Abel, ehituskomisjoni liige J. Väljak ja Rae vallasekretär M. Kold.
Koolimaja otsustati ehitada maantee ja jõe vahelisele alale, mis kuulus koolile. Ehitamise algus venis ja see pahandas tolleaegset koolijuhatajat Eduard Kärnerit, kes kirjutas kooli ajaraamatusse: „Koolimaja kõige suurem klass ähvardas lõhki minna, sest 55 ruutmeetrile pidi koos laste ja peolistega ära mahtuma 240 inimest. Õhk oli nii kuum, nagu ähvardaks iga silmapilk põlema plahvatada. Tagumised inimesed seisid istepinkidel püsti ja vaatasid üle ahjust tulevate suitsutorude. Hiljem ajasid need suitsutorud daamide valged kleidid tahma täis. Millal küll pääseme sellest võimatust pugerikust?“
1937. a toimus lõpuks koolimajale pidulik nurgakivi panek. Nurgakivisse asetati tinutatud tsinkplekktoru 13 ajalehega, 10 postkaardiga ja käibel olevate müntidega ning kalkapaberile kirjutatud aktiga. Toru asetas oma kohale haridusministri abi Voldemar Päts, kes pidas päevakohase kõne. Tervitussõnu ütlesid ka asutuste ja seltside esindajad.
Koolimaja ehituse pühitses pastor Jakob Aunver.
Koolimaja ehituse pühitses pastor Jakob Aunver.
Pärast suurt pidulikkust järgnes argipäev. Ehitaja leidmine oli keeruline ja õnnestus alles teisel korral. Ehitamisele aitasid kaasa ka õpilased. Koolijuhataja kiitis kooli kroonika lehekülgedel 6. klassi õpilast Voldemar Liibergi, kes tõi ehituse vundamendi jaoks raudkive.
Talv oli külm ja tuisune, kui soojemaks läks, tuli tõsine probleem: koolimaja ehitusele oli määratud liiga väike ehituslaen ja lastevanemate koosolek otsustas esitada haridusministeeriumile märgukirja. Selle tulemuseks oli täiendav 15 000-kroonine rahasüst ning ehitus sai jätkuda.
1939. aasta alguses toimunud lastevanemate koosolekul kostis nurinaid selle üle, miks koolimaja valmimine venib. Vana koolimaja olevat äärmiselt külm, ahjud tuleohtlikud ja ahjutorudest tilkuvat lastele tõrva kaela. Lapsevanemad otsustasid, et kui 1. veebruariks koolimaja valmis ei saa, siis vanasse majja nad ka enam lapsi ei saada. Koolidevalitsusele saadeti lastevanemate poolt kiri. Koolidevalitsus manitses lapsevanemaid ja märkis, et tema süü läbi küll ehitus nii pikaks ei veninud, pigem peituvat põhjus selles, et Lagedi elanikud on soovinud oma uues koolimajas teha moodsaid muudatusi.
Talv oli külm ja tuisune, kui soojemaks läks, tuli tõsine probleem: koolimaja ehitusele oli määratud liiga väike ehituslaen ja lastevanemate koosolek otsustas esitada haridusministeeriumile märgukirja. Selle tulemuseks oli täiendav 15 000-kroonine rahasüst ning ehitus sai jätkuda.
1939. aasta alguses toimunud lastevanemate koosolekul kostis nurinaid selle üle, miks koolimaja valmimine venib. Vana koolimaja olevat äärmiselt külm, ahjud tuleohtlikud ja ahjutorudest tilkuvat lastele tõrva kaela. Lapsevanemad otsustasid, et kui 1. veebruariks koolimaja valmis ei saa, siis vanasse majja nad ka enam lapsi ei saada. Koolidevalitsusele saadeti lastevanemate poolt kiri. Koolidevalitsus manitses lapsevanemaid ja märkis, et tema süü läbi küll ehitus nii pikaks ei veninud, pigem peituvat põhjus selles, et Lagedi elanikud on soovinud oma uues koolimajas teha moodsaid muudatusi.
UUS KOOLIMAJA
Eesti Vabariigi aastapäevast kaks päeva hiljem, 26. veebruaril 1939 toimus koolimaja pühitsemistseremoonia. Piduliku aktuse valmistas kool ette koos ühiskondlike organisatsioonidega. Osaliste arvates kestis üritus umbes kolm tundi. Rahvast oli kokku tulnud väga palju – esimene klassiruum ja vestibüül olid külalisi täis. Peaministri saabumisel moodustasid õpilased aurivi ning peaministri abikaasale kingiti lilli. Kunstnik Viktor Turp oli maalinud uuest koolimajast maali, mis kingiti Voldemar Pätsile tänutäheks elektrivalguse toomise eest uude koolimajja (aktuse ajal koolimajas siiski elektrit veel polnud!).
Pärast aktust võtsid umbes 200 kutsutud külalist osa pidusöögist, kus pidasid kõnesid koolideinspektor H. Summer, praost J. Aunver, Tallinna ümbruse tuletõrjedivisjoni pealik Hansen, Lagedi kogukonna esindaja J. Väljak ja koolijuhataja E. Kärner. Viimase mäletamist mööda järgnes pidusöögile tants, mis kestis varaste hommikutundideni.
Nimetagem ka koolile toodud kingitused. Peaminister kinkis kaks Ventseli maali kullatud raamides ning Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri värvilised pildid. Haridusministri abi Voldemar Päts jättis mälestuseks suure kivimite kasti ja eesti vöökirjade mapi. Kunstnik Viktor Turp lubas viis oma maali määramata aja peale koolile eksponaatideks. Harjumaa Koolidevalitsuselt oli ümbrik rahaga, mille andis üle maavanem K.-R. Ruus. Raha oli mõeldud kooli ümbruse korrastamise ja kaunistamise jaoks.
Niisiis oli koolimaja pidulikult sisse õnnistatud, kuid ehitustööd ei olnud veel sugugi lõppenud. Koolimaja siseviimistlustööd jätkusid järgmiselgi õppeaastal. 22. septembril 1939 koostatud akt ütleb, et hoone kasutamiseks takistusi pole, kuid koolijuhataja ruumides on elektrivalgustuse jaoks armatuurid üles panemata, raamatukogus ja õpilaste köögis seinakapid pooleli ja välistrepi kõrvale sõrestik panemata. Täiesti korrastamata oli veel koolimaja ümbrus.
August Volbergi peetakse maa-arhitektuuri loojaks. Lagedi koolimaja projekteeris ta lähtudes traditsionalismist, kuid lisas juurde moes olevaid elemente nagu ümaraken ja rõhtne nurgaaken. See oli tolle aja kohta üks Eesti moodsamaid koolimaju keskkütte, vesivarustuse ja elektrivalgustusega. Koolihoone alumisel korrusel oli kaks klassiruumi, 200 istekoha ja lavaga saal, õpetajate tuba, köök, kooliteenija korter ning tualettruumid. Teisel korrusel asusid koolijuhataja ja õpetaja korterid ning raamatukogu lugemistoaga. Maja kujunes ka oluliseks seltsitegevuse keskuseks ja kohalike ürituste korraldamise kohaks.
Pärast aktust võtsid umbes 200 kutsutud külalist osa pidusöögist, kus pidasid kõnesid koolideinspektor H. Summer, praost J. Aunver, Tallinna ümbruse tuletõrjedivisjoni pealik Hansen, Lagedi kogukonna esindaja J. Väljak ja koolijuhataja E. Kärner. Viimase mäletamist mööda järgnes pidusöögile tants, mis kestis varaste hommikutundideni.
Nimetagem ka koolile toodud kingitused. Peaminister kinkis kaks Ventseli maali kullatud raamides ning Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri värvilised pildid. Haridusministri abi Voldemar Päts jättis mälestuseks suure kivimite kasti ja eesti vöökirjade mapi. Kunstnik Viktor Turp lubas viis oma maali määramata aja peale koolile eksponaatideks. Harjumaa Koolidevalitsuselt oli ümbrik rahaga, mille andis üle maavanem K.-R. Ruus. Raha oli mõeldud kooli ümbruse korrastamise ja kaunistamise jaoks.
Niisiis oli koolimaja pidulikult sisse õnnistatud, kuid ehitustööd ei olnud veel sugugi lõppenud. Koolimaja siseviimistlustööd jätkusid järgmiselgi õppeaastal. 22. septembril 1939 koostatud akt ütleb, et hoone kasutamiseks takistusi pole, kuid koolijuhataja ruumides on elektrivalgustuse jaoks armatuurid üles panemata, raamatukogus ja õpilaste köögis seinakapid pooleli ja välistrepi kõrvale sõrestik panemata. Täiesti korrastamata oli veel koolimaja ümbrus.
August Volbergi peetakse maa-arhitektuuri loojaks. Lagedi koolimaja projekteeris ta lähtudes traditsionalismist, kuid lisas juurde moes olevaid elemente nagu ümaraken ja rõhtne nurgaaken. See oli tolle aja kohta üks Eesti moodsamaid koolimaju keskkütte, vesivarustuse ja elektrivalgustusega. Koolihoone alumisel korrusel oli kaks klassiruumi, 200 istekoha ja lavaga saal, õpetajate tuba, köök, kooliteenija korter ning tualettruumid. Teisel korrusel asusid koolijuhataja ja õpetaja korterid ning raamatukogu lugemistoaga. Maja kujunes ka oluliseks seltsitegevuse keskuseks ja kohalike ürituste korraldamise kohaks.
Pildid tolleaegsetest ajalehtedest:
Sirje Piho,
Lagedi Põhikooli ajalooõpetaja
Lagedi Põhikooli ajalooõpetaja