ÕPPETÖÖ
Foto ajalehest
Kooliaasta algas 1. septembril. Tundidega alustati tavaliselt kell üheksa. Õpetati eesti keelt, matemaatikat, looduslugu, ajalugu, maateadust, usuõpetust, laulmist, joonistamist, käsitööd, võimlemist. Õpetajad pidid tunnid jaotama kolme ossa, nii et kõik klassid saaksid oma aineosa selgeks. Tund algas nii, et kaks klassi tegid kirjatööd, ühe klassiga võeti uut ainet edasi või küsiti suuliselt. Hiljem pandi jälle teised kirjutama.
Võimlemistunnid toimusid ilusa ilma korral õues. Suurel vahetunnil, mis kestis 15 minutit, söödi kodust kaasa võetud leibu ja joodi teed, mille keetis kooli koristaja. Kui ilmad olid ilusad, pidid lapsed vahetunnid veetma õues.
Kooli raamatukappidest laenati lastele lugemiseks raamatuid. Peredele, kus oli palju koolis käivaid lapsi, anti õpikud tasuta kasutamiseks. Sellised koolitarbed nagu sulepea, pliiatsid, kustutuskumm, tindipott, sirkel ja joonlaud pidid vanemad lastele ise muretsema. Koolitarbeid kanti kaasas rätikutes ning portfellides.
Teise maailmasõja eelsetel aastatel maa-algkoolides koolivorm puudus. Õpilased käisid koolis riietatuna vastavalt vanemate majanduslikele võimalustele. Taludes olid suured pered ja kui lastest 4-5 ühel ajal koolis käisid, siis tekkisid tõsised probleemid jalanõudega. Esines isegi juhuseid, kus lapsed käisid vaheldumisi koolis, kasutades ühte paari saapaid.
Koolist võis puududa ainult kodustel põhjustel, näiteks põllutööde, väiksemate õdede-vendade hoidmise, vanemate haigestumise ja talvise pakase pärast. Kui laps koolist põhjuseta puudus, pidid vanemad trahvi maksma.
Koolis käis regulaarselt arst laste tervislikku seisundit kontrollimas. Õpilased haigestusid tol ajal igasugustesse nakkushaigustesse, näiteks punetistesse ja sarlakitesse.
Koolielu suunas kooli hoolekogu, kuhu kuulus kooli juhataja, õpetaja ja lapsevanemad. Hoolekogu ülesandeks oli kooli eelarve koostamine, vallavalitsuselt raha taotlemine, remonttööde otsustamine, koolitöötajate palkamine, koolikohustuse täitmise jälgimine, vajadusel ka trahvide määramine, koolipidude korraldamine ja kehvematele õpilastele toetuse määramine. Igal aastal revideeris kooli õppe- ja kasvatustööd koolinõunik.
Võimlemistunnid toimusid ilusa ilma korral õues. Suurel vahetunnil, mis kestis 15 minutit, söödi kodust kaasa võetud leibu ja joodi teed, mille keetis kooli koristaja. Kui ilmad olid ilusad, pidid lapsed vahetunnid veetma õues.
Kooli raamatukappidest laenati lastele lugemiseks raamatuid. Peredele, kus oli palju koolis käivaid lapsi, anti õpikud tasuta kasutamiseks. Sellised koolitarbed nagu sulepea, pliiatsid, kustutuskumm, tindipott, sirkel ja joonlaud pidid vanemad lastele ise muretsema. Koolitarbeid kanti kaasas rätikutes ning portfellides.
Teise maailmasõja eelsetel aastatel maa-algkoolides koolivorm puudus. Õpilased käisid koolis riietatuna vastavalt vanemate majanduslikele võimalustele. Taludes olid suured pered ja kui lastest 4-5 ühel ajal koolis käisid, siis tekkisid tõsised probleemid jalanõudega. Esines isegi juhuseid, kus lapsed käisid vaheldumisi koolis, kasutades ühte paari saapaid.
Koolist võis puududa ainult kodustel põhjustel, näiteks põllutööde, väiksemate õdede-vendade hoidmise, vanemate haigestumise ja talvise pakase pärast. Kui laps koolist põhjuseta puudus, pidid vanemad trahvi maksma.
Koolis käis regulaarselt arst laste tervislikku seisundit kontrollimas. Õpilased haigestusid tol ajal igasugustesse nakkushaigustesse, näiteks punetistesse ja sarlakitesse.
Koolielu suunas kooli hoolekogu, kuhu kuulus kooli juhataja, õpetaja ja lapsevanemad. Hoolekogu ülesandeks oli kooli eelarve koostamine, vallavalitsuselt raha taotlemine, remonttööde otsustamine, koolitöötajate palkamine, koolikohustuse täitmise jälgimine, vajadusel ka trahvide määramine, koolipidude korraldamine ja kehvematele õpilastele toetuse määramine. Igal aastal revideeris kooli õppe- ja kasvatustööd koolinõunik.