1940 - 1944
Ajad muutusid. Algas Teine maailmasõda, Eestis kehtestati nõukogude võim. 1940/41. õppeaastal toimus õppetöö Nõukogude okupatsiooni tingimustes. Hakati õpetama Nõukogude Liidu ajalugu ja vene keelt, kaotati usuõpetus.
1941. aasta augustis anti käsk koolimaja evakueerimiseks. Kooli juhataja August Kristal viis väärtusliku inventari kooli keldrisse, kooli dokumentatsiooni võttis aga endaga kaasa.
Kooli juhataja meenutuste põhjal lasti koolimaja pihta 1941. aasta augustis 10–15 kahurimürsku. Koolimaja sai kõvasti kannatada: katus oli lõhki kistud viiest kohast, mujalt kuuliauke täis, aknad ja uksed olid purunenud. Varastati ka suur hulk kooli vara. Kuna koolimaja oli pärast pommitamist viletsas seisukorras, käis kooli juhataja külast sobivaid õppimisruume otsimas. Neid aga ei leitud ja tuli hakata mõtlema koolimaja remondile.
Suurte raskustega suudeti koolimaja remontida sel määral, et õppetöö võis uuesti alata 1. novembril. Õppetööks olid kõlblikud ainult üks klassiruum ja saal. Koolil puudus kõige vajalikum õppetööks, nagu raamatud, vihikud, sulepead. Kasutati ennesõjaaegseid õpikuid ja muid õppevahendeid, mis olid säilinud. Õpilastel ei olnud võimalik osta riideid ega jalanõusid, mille tõttu kooliskäimine oli raskendatud. Kool vaevles majanduslikes raskustes: küttepuudus, rikked keskküttes jms. Õpetajad ja lapsevanemad nägid kooli töös hoidmiseks suurt vaeva. Ka vallapoolne toetus oli sõja tõttu vähene.
Saksa okupatsiooni aastatel 1941 – 1944 taastati usuõpetus ja rohkem hakati õpetama saksa keelt. Sõjaaja ja okupatsiooni tõttu oli õppetöö koolis ebastabiilne. Näiteks 1944. aastal lõppes koolitöö juba 11. märtsil, kuna kollimajja asus umbes 100-liikmelise ametkonnaga saksa hooldusohvitser, kes kasutas maja kuni 14. aprillini. Samast kuupäevast alates paigutati koolimajja Tallinna Linna Keskhaigla sünnitusosakond. Sünnitusosakond asus koolimajas 1944. aasta novembri alguseni. Kool sai tööd alustada alles 1944. aasta 9. novembril.
1944. a taaskehtestati Eestis nõukogude võim, 1945. aastal lõppes Teine maailmasõda. Samal aastal nimetati kool ümber Lagedi 7-klassiliseks Mittetäielikuks Keskkooliks.
1941. aasta augustis anti käsk koolimaja evakueerimiseks. Kooli juhataja August Kristal viis väärtusliku inventari kooli keldrisse, kooli dokumentatsiooni võttis aga endaga kaasa.
Kooli juhataja meenutuste põhjal lasti koolimaja pihta 1941. aasta augustis 10–15 kahurimürsku. Koolimaja sai kõvasti kannatada: katus oli lõhki kistud viiest kohast, mujalt kuuliauke täis, aknad ja uksed olid purunenud. Varastati ka suur hulk kooli vara. Kuna koolimaja oli pärast pommitamist viletsas seisukorras, käis kooli juhataja külast sobivaid õppimisruume otsimas. Neid aga ei leitud ja tuli hakata mõtlema koolimaja remondile.
Suurte raskustega suudeti koolimaja remontida sel määral, et õppetöö võis uuesti alata 1. novembril. Õppetööks olid kõlblikud ainult üks klassiruum ja saal. Koolil puudus kõige vajalikum õppetööks, nagu raamatud, vihikud, sulepead. Kasutati ennesõjaaegseid õpikuid ja muid õppevahendeid, mis olid säilinud. Õpilastel ei olnud võimalik osta riideid ega jalanõusid, mille tõttu kooliskäimine oli raskendatud. Kool vaevles majanduslikes raskustes: küttepuudus, rikked keskküttes jms. Õpetajad ja lapsevanemad nägid kooli töös hoidmiseks suurt vaeva. Ka vallapoolne toetus oli sõja tõttu vähene.
Saksa okupatsiooni aastatel 1941 – 1944 taastati usuõpetus ja rohkem hakati õpetama saksa keelt. Sõjaaja ja okupatsiooni tõttu oli õppetöö koolis ebastabiilne. Näiteks 1944. aastal lõppes koolitöö juba 11. märtsil, kuna kollimajja asus umbes 100-liikmelise ametkonnaga saksa hooldusohvitser, kes kasutas maja kuni 14. aprillini. Samast kuupäevast alates paigutati koolimajja Tallinna Linna Keskhaigla sünnitusosakond. Sünnitusosakond asus koolimajas 1944. aasta novembri alguseni. Kool sai tööd alustada alles 1944. aasta 9. novembril.
1944. a taaskehtestati Eestis nõukogude võim, 1945. aastal lõppes Teine maailmasõda. Samal aastal nimetati kool ümber Lagedi 7-klassiliseks Mittetäielikuks Keskkooliks.